tulnud läinud lumed lumed
valgust valusalt harva
ööd su lumedekarva
nii tuksun ja tuikan ja tuiskan
kui maailm me radu ei rista
lumest lumme millal millal
kohtub kindaga kinnas
käega kättpidi soojas
ent sajab ja sulab ja sajab
jäätub suletuks värav ja uks
jäisest jäässe millal millal
sulab lahti see tänav
suuga suudpidi enam
ei usu ei tuiska ei tuika
päevades tuksunud armutuks
unedes kuid tuled tuled
lume all laulavad jääd
nüüd tuleb sula nüüd jääd
tähepuu 